Põllumehed tulid 19. märtsil traktoritega teedele ja ristmikele sõnumiga „Pole põllumeest, pole toitu“. Tegemist ei olnud klassikalise protestiga, vaid sektoriülese meeleavaldusega, mille korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja põllumeeste ühistu KEVILI. Aktsiooniga anti märku, et surve tootmisele ja majanduslikule toimetulekule on jõudnud piirini, kus vaikimine ei ole enam võimalik.
Saates „Kasvupinnas“ arutavad toimunu tausta ja tähendust Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Ants-Hannes Viira, Artiston Grupi juhatuse liige Margo Klaasmägi ja põllumeeste ühistu KEVILI juht Hannes Prits.
Viira sõnul on kriisi juured pikemad. „Eelmine aasta ja eelnevad aastad on olnud põllumajandussektorile keerulised,“ ütleb ta, viidates nii turuolukorrale, haiguspuhangutele kui ka kasvavale regulatiivsele survele.
Meeleavalduse keskne teema on tulevik – Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood. Eesti jaoks on kaalul 546 miljonit eurot, mis on mõeldud tasandama meie põllumeeste toetuste mahajäämust. Samas puudub sellel rahal siduv siht – riik ei pea seda suunama põllumajandusse.
Sektori sõnum on selge: need vahendid tuleb investeerida tootmise arengusse, et säilitada konkurentsivõime ja tagada toidujulgeolek.
Prits juhib tähelepanu ka poliitikate rakendamisele. „Ühel kaalukausil on toidujulgeolek ja teisel ettevaatusprintsiip – ja vastus on tihti alati ei,“ kirjeldab ta olukorda, kus otsused ei arvesta piisavalt tootmise reaalsusega.
Meeleavalduse üks eesmärk oli tuua tootmine nähtavaks üle Eesti, mitte ainult pealinnas. Nagu saates rõhutatakse: „Tuli meelde tuletada, kes seda toitu päriselt toodab ja kus seda toodetakse“.
Kuigi poliitilisel tasandil on tekkinud haruldane üksmeel, seisab sektor endiselt võtmeküsimuse ees – kas sõnadest saavad ka otsused.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Seotud lood
Eesti põllumajandussektor seisab silmitsi süveneva ebakindluse, investeeringute seiskumise ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega Euroopa Liidus. Täna toimuva aktsiooniga juhivad tootjad tähelepanu sellele, et kui põllumajandusele mõeldud raha ei jõua sihtotstarbeliselt sektorisse ning tingimusi ei võrdsustata, võib löögi alla sattuda kogu kodumaine tootmine.
Eesti põllumajandus vajab investeeringuid ja võrdseid konkurentsitingimusi, et püsida elujõulisena, ütleb Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi. Aktsiooniga „Põllumajandus ristteel“ juhib sektor tähelepanu just nendele kitsaskohtadele.
19. märtsil toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon kujunes oodatust märksa suuremaks ning andis tugeva signaali nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Kui esialgu prognoositi umbes 400 põllumajandusmasina osalemist, siis päeva lõpuks oli neid teedel kokku 690.
19. märtsil toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob traktorid Eesti linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori kitsaskohtadele. Hummuli Agro loomakasvatusjuht Maarja Paomees ütleb, et tegemist ei ole vastandumisega, vaid ühise sõnumiga, millega põllumehed soovivad kaasa rääkida oma tulevikku puudutavates otsustes.
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele