Täppistaimekaitse aitab võidelda heitliku ilmaga
Kliima heitlikkus ja muutuvad kasvutingimused on pannud Eesti põllumehed uute väljakutsete ette. Kui kevad on liiga külm ja suvi liialt kuiv, ei pruugi isegi parimad taimekaitsevahendid anda soovitud tulemust. Corteva Agriscience’i ja Jatiina eksperdid selgitavad saates „Kasvupinnas“, kuidas ilmastik mõjutab saagikust ja miks täppistaimekaitse ning uued bioloogilised lahendused muutuvad põllumajanduse tulevikus järjest olulisemaks.
Novembrikuu saates „Kasvupinnas“ on juttu sellest, kuidas muutlik ilm paneb proovile nii põllumeeste teadmised kui ka taimekaitsevahendite tõhususe. Corteva Agriscience’i esindajad Priidu Adrijan ja Diana Peedel toovad välja, et jahedad kevaded ja tugevad tuuled on muutnud pritsimistööd üha keerulisemaks. Kui varem sai varahommikuti või hilisõhtul rahulikus tuules töid teha, siis nüüd ei pruugi see õnnestuda.
Räägitakse ka talirapsi kasvatamise väljakutsetest ja sellest, miks põllumehed hoolimata viimaste aastate madalatest saakidest ja kahjurirünnakutest rapsist täielikult loobuda ei saa. „Taliraps jääb viljavahelduse seisukohalt väga oluliseks kultuuriks,“ rõhutab Adrijan.
Diana Peedel lisab, et tänavune niiske kasvuperiood tõi kaasa teraviljade nakatumise mükotoksiinidega, kuid selliseid olukordi on võimalik ennetada õigeaegse taimekaitse ja heade agronoomiliste võtetega.
Saates räägitakse ka sellest, milliseid uusi bioloogilisi tooteid on Corteva arendanud, et parandada taimede vastupanuvõimet ja vähendada keskkonnakoormust. Samuti toob Amazone’i esindaja Jaanus Põldmaa, ettevõttest Jatiina, välja, kuidas digitaalsed lahendused ja täppisviljelus aitavad põllumehel teha teadlikumaid otsuseid ja kasutada sisendeid säästlikumalt.
Kokkuvõttes tõdetakse, et kuigi ilmastik jääb alati põllumehe suurimaks riskiks, on võimalik tehnoloogia, teadmiste ja uute lahenduste abil selle mõju oluliselt vähendada.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Seotud lood
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Saksa põllutehnikatootja AMAZONE pälvis maailma suurimal põllumajandusmessil Agritechnica 2025 kaks hõbemedalit – tunnustuse oma uuenduslike lahenduste eest väetamise automatiseerimises ja täpsuses.
21. jaanuaril toimunud Corteva Agriscience seminaril „Tõrjelahendused kõrrelistele umbrohtudele“ arutleti, kui suureks probleemiks on erinevad kõrrelised umbrohud tootmispõldudel ja kui palju tegelikult mõjutavad saagikust tõrjumata kõrrelised umbrohud.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele