• 12.08.25, 16:00

Olustvere ja Järvamaa koolijuhid avavad kaarte: kutseharidus kui maaelu mootor

Kutseharidus ei ole pelgalt ametioskuste andmise koht, vaid üha enam ka kogukonna ja ettevõtluse arendaja. Saates “Kasvupinnas” räägivad kaks kogenud koolijuhti, kuidas nende juhitud õppeasutused vastavad põllumajandussektori vajadustele ja milliseid samme astutakse, et noored näeksid maaelus oma tulevikku.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak (vasakul) ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
  • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak (vasakul) ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Olustvere teenindus ja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnul on kutsekoole reformitud nii mitmeid kordi, et praegune 4-aastane õpe on tulnud väga õigel ajal ning, et lõpetajatel on huvi korral hea võimalus edasi õppima minna nii rakenduskõrgkooli kui ülikoolidesse.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et omal ajal aitasid kutsekoolide mainet muuta just täiskasvanud õppijad, kes tõid koolidesse uut suhtumist, olid motiveeritud ja sihipärased. „Need õppijad innustasid omakorda ka õpetajaid, kes said nüüd keskenduda teadmiste andmisele, mitte ei pidanud tegelema õpilaste õigete hoiakute omandamisega,“ rääkis Oselin muutuste tagamaadest.
Kasvupinnase saates räägitakse, milline on kutsehariduse hetkeseis põllumajanduse ja maaelu vaates ning kuidas õppekavad on seotud ettevõtete ootustega. Millised erialad on endiselt populaarsed ja kuidas koolide koostöövõrgustikud aitavad noori välisriikidesse minna kogemusi omandama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks arutavad saatekülalised, milliseid oskuseid ootavad ühiskond ja äriettevõtted kutsehariduse lõpetajalt ja kui teadlikud on põhikoolilõpetaja oma valikutes.
Saatejuht on Juuli Nemvalts.
Kasvupinnas
Kutseharidus annab noortele maal trumbid kätte
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.11.25, 13:15
Eesti vili maailmamerel: Scandagra lastis laeva, mis viis Hispaaniasse rekordilise koguse nisu
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele