Veiseliha hind on hüppeliselt kasvanud ja nii vähe loomi oli Maarjamaa pinnal viimati peale Põhjasõda.

- Euroopa farmides avastatud suu- ja sõrataud on järsult kergitanud veiseliha hinda.
- Foto: Veiko Tõkman
Maheveiste kasvataja Kalmer Visnapuu sõnul on lihaveiste omamine ja juurde muretsemine praegusel ajal väärt investeering. "Olen päris palju kuulnud, et kui osta Tesla aktsiaid, oled aasta pärast finantsvaba. Samas pole ma aga kuulnud kedagi ütlemas, et ta võttis kolmkümmend lihaveist ja saavutas täieliku vabaduse," tõdes Visnapuu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi, nakatunud farmides hukatakse taudi tõttu 7000 looma, teatas põllumajandus- ja toiduamet.
“Kasvupinnas” keskendub sel korral loomakasvatusele – arutame ettevõtjatega, kas ja kuidas on suu- ja sõrataud pannud loomapidajaid muretsema. Saate teises osas räägivad Eestit väisanud usbeki farmerid, millised ootused on neil meilt ostetud veistele ja kuidas Usbekis tõuloomakasvatus toimib.
Üle 2700 veise hukatakse
Taud tuvastati veiste farmides Ungari piiri lähedal. Slovakkia on astunud kiireid samme taudi tõkestamiseks ning PTA andmetel pole Slovakkiast taudile vastuvõtlikke põllumajandusloomi Eestisse toodud.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on suu- ja sõrataudi järjekordne tuvastamine äärmiselt ebameeldiv uudis. Nimelt tuvastati see taud 1418 piimalehmaga farmis Győri linna lähistel põhja Ungaris Slovakkia piiri lähedal.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.