Saate esimeses pooles kuulame Swedbanki põllumajandussektori juhti Brit Padjust, kes rääkis konverentsil põllumajanduse väljavaadetest ja panga finantseerimispõhimõtetest sektoris, rõhutades järgmisi peamisi punkte nagu põllumajanduse ja toiduainetööstuse olukord, investeeringud ja finatseerimine, põllumaa hinnad ja sektorisisene volatiilsus.
Padjus rõhutas, et põllumajandussektori investeeringud on 2024. aastal vähenenud, peamiselt kõrgete intressimäärade ja 2023. aasta kehva saagi tõttu. „Sektori võlakoormus on kõrge, ligi 75% toodangu väärtusest ja kapitalimahukus suur, kuid finantseerimisasutused peavad põllumajandust vähem riskantseks kui varem. Positiivne uudis on euribori alanemise ootused, mis leevendavad sektori rahalist koormust,“ rääkis Padjus. „Põllumeeste oluliseima tootmissisendi, haritava maa hinnad on viimase kahe aastaga tõusnud 50%, kuid maakonniti on esinenud kõikumisi. Kõrged maa hinnad parandavad tagatiste väärtust, kuid ei korva maksevõime puudumist.“
Ta lisas, et pangale on oluline klientide pikaajaline maksevõime, mitte lühiajalised majanduslikud raskused ning soovitusena jäi kõlama mõte valida maksimaalselt pikad maksegraafikud, et tulla toime sektori loomupärase volatiilsusega.
Aiandussektoris on kasvuruumi
Kasvupinnase teine osa keskendub aiandusele. Saame kuulata Kadarbiku talu juhi Veiko Paki lugu alates ettevõtte algusaastatest kuni praeguseni. Staažika aiandusettevõtjana nendib Pak, et köögiviljasektor seisab silmitsi tööjõupuuduse, väikese turu, ilmastikuolude ja bürokraatlike takistustega, kuid sellele vaatamata on sektoril kasvuruumi.
„Eesti köögiviljasektoril on arenguruumi, kuna turul on puudu mitmeid kohalikke kultuure. Suurem koostöö köögiviljakasvatajate vahel ning teadusasutustega aitaks tõsta sektori konkurentsivõimet ja võimaldaks eksportida suurematele turgudele,“ toob Pak välja. Ta täiendab, et aiandussektori edu sõltub efektiivsuse tõstmisest, pikaajalisest planeerimisest ja koostööst sektori sees.
„Köögiviljakasvatus vajab hoolikat valikut kultuuride ja sortide osas, arvestades kohalikke olusid ja turu nõudmisi. Pikemas perspektiivis on oluline leida tasakaal riske maandavate meetmete ja keskkonnasõbralike lahenduste vahel,“ rääkis Veiko Pak ja rõhutas, et vaatamata väljakutsetele on köögiviljakasvatusel Eestis võimalusi kasvada, kui keskenduda kvaliteedile, innovatsioonile ja koostööle.
Seotud lood
Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade Kasvupinnas uuris põllumajandussektoris tegutsevate juhtide hinnanguid lõppeva aasta kohta ja küsis milliste mõtetega minnakse aastasse 2026.
Eile, 27. novembril toimunud konverents "Põllumajanduse Äriplaan 2025" tõi Tartusse sektori tipptegijad, kes rääkisid oma nägemusest sektori tulevikule, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest.
Tänavuse Äripäeva Põllumajandustootjate TOPi võitja on suurim põllumajandusettevõte Eestis – Rakvere Farmid AS.
2024. aasta Äripäeva Põllumajandustootjate TOPi teiselt kohalt leiab Viljandimaa piimatootja Mangeni PM OÜ.
Taliraps on üks tulusamaid kultuure külvikorras, kui kõik läheb plaanipäraselt ja edukalt. Kasvatamise edu sõltub suuresti muu hulgas ka valitud tehnoloogiatest. Väga oluline on seejuures tõhusa umbrohutõrje valik.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele