„Kasumid on välja võetud, aga kahjumit tahetakse nüüd kogu ühiskonnaga tervikuna jagada," kirjeldas küünilist põllumeeste olukorda Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur saates “Kuum tool“.

- Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
- Foto: Andras Kralla
Kangur selgitas, et põllumehed on aastakümneid hävitanud mulla süsiniku sidumise võimekust, lisades neisse keemilisi väetisi ja mürke (taimekaitsevahendeid - toim). Seetõttu on Kanguri sõnul irooniline, et põllumehed paluvad nüüd abi, et toime tulla enda tegevuse tagajärgedega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.