Karl Lindam: põllumajandustoetuste jagamise loogika vajab muutust
Eesti võiks olla esimene riik Euroopas, kes ei kasuta põllumajanduse raha toetuste tõstmiseks, vaid ehitab selle ümber toidusüsteemi transformatsioonifondi, kirjutab Karl Lindam Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Väiketootjate investeeringuid hakatakse lähiaastatel toetama kokku 21 miljoni euroga, et aidata tootmist ajakohastada ja suurendada sektori konkurentsivõimet. Toetus on suunatud eelkõige põhivara uuendamisse ning tootmise tõhustamisse, et tagada parem toidu varustuskindlus ja hoida ettevõtlus maapiirkondades elujõulisena.
Euroopa Liit eraldab põllumajandusreservist 21,5 miljonit eurot Eesti, Bulgaaria ja Ungari põllumajandustootjate toetamiseks, kes kannatasid 2025. aastal ekstreemsete ilmastikuolude tõttu märkimisväärset kahju. Eestile eraldatakse 3,3 miljonit eurot, mida riik saab soovi korral omavahenditest kuni kahekordselt suurendada.
Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.