Karl Lindam: kas rahandusministeerium neelab Eesti põllumajanduse?
Tipptasemel tootmine, aga juhtimata sektor: jääb mulje, et valitsus käsitleb Eesti põllumajandust kulureana, mitte investeeringuna, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu ja Arukas OÜ juhatuse liige Karl Lindam.
Anda kõigile natuke, et keegi liiga palju ei saaks, viib selleni, et meil on ainult mikroettevõtted, eksporditulu ei teki ja päästjate palku ei ole võimalik tõsta, tõdeb Karl Lindam.
Foto: EPKK
Eestis on põllumajandus jäetud valitsuse poolt lohakile – lausa niivõrd, et seda ei käsitleta ei strateegilise ega sageli isegi täisväärtusliku majandusharuna.
Euroopa põllumajandussektor on jõudnud kriitilisse seisu. Pärast 18. detsembril toimunud ulatuslikku põllumeeste meeleavaldust, kus üle 10 000 põllumehe kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist juhtisid tähelepanu sektori süvenevatele probleemidele, reageerisid Euroopa Liidu institutsioonid erakorralise kohtumisega.
Eile, 18. detsembril, kogunes Brüsselisse ligi 10 000 põllumajandustootjat kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist, et osaleda rahumeelsel meeleavaldusel Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku nimel. Tegemist oli suurima põllumajandusprotestiga Brüsselis viimase 30 aasta jooksul. Protestiga ühines ka Eesti 21-liikmeline põllumeeste delegatsioon.
Ilmselt mäletate veel 2024. aasta algust, kui Euroopa uudisvooge täitsid pildid traktorikolonnidest. Põllumeeste massilised meeleavaldused juhtisid tähelepanu süvenevale kriisile sektoris. Aasta on möödunud ja suurem müra vaibunud, kuid kas põllumeeste olukord on tegelikult paranenud? Selle aasta Ipsos'e ja CropLife Europe'i uuring “Farmers’ Horizon: One Year After the Protest” maalib olukorrast kainestava pildi.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.