2022. aasta jääb ilmselt Eesti toiduainetööstuse ajalukku pretsedenditult raskeimana. Kriiside rägastik rullus lahti doominoefektina: julm sõda, purunenud tarneahelad, toorme ja pakendite defitsiit, energiakandjate ja tootmissisendite hindade hiidkasv, metsik inflatsioon, tootmismahtude langus ja kahjum. Tõeline ellujäämise kursus, mis lõpuks tegi meid kõiki tugevamateks.
Seotud lood
Värskelt sõlmitud koalitsioonileping vajab veel sügavamat analüüsi ning loodetavasti saab toiduainesektor lähiajal võimaluse uue valitsuse liikmetega ka kohtuda, et üheskoos olukord üle vaadata, kuid tootjate esmased reaktsioonid on ettevaatlikud. Küsimusi on jätkuvalt rohkem kui vastuseid, rõhutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Käibemaksu langetamine inflatsiooni ei peata, kui tootmiskulusid kontrolli alla võtta ei suudeta. Tootmiskulud saab viia ja peab viima alla läbi riigi efektiivse tööstuspoliitika, kirjutab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele.
Kuigi pankade majandusanalüüsid näitavad toiduainete hinnalangust, siis toiduainetööstuste juhid pikka hinnalangust ennustada ei julge. Ebakindlust on turul liiga palju, leiavad tööstusjuhid.
„Eesti Parima Toiduaine“ konkursi hõbemärke jagati kokku 11 kategoorias. Piirkondlike väiketoodete võitjad selguvad järgmisel nädalal ning kuldmärgid ehk selle aasta Eesti parimad toiduained aprillis.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele